Viljandi raekoda

OTSIMISMÄNGU KÜSIMUS ON: Mis aastal raekoja elekriline tornikell esimest korda käima pandi?

Viljandi raekoda asub Linnaväljaku ääres aadressil Linnu tänav 2. Praeguse funkstiilis suhteliselt moodsa ehitise asemel asus algselt nn vana raekoda, mis oli üks neljast vanemast säilinud kivimajast Viljandi linnas. Hoone oli ehitatud ajavahemikus 1768–74 ning kuulus oma murtud kelpkatusega stiililiselt lõppevasse barokiajastusse. Esialgu oli see justiitsbürgermeister Johann Nicolaus Otto eramaja. Kui Viljandi linnaõigus 1783. aastal taastati, üüris peremees maja magistraadi ja kreisi rentei tarvis välja ning pikka aega pidas raad oma koosolekuid üüripinnal. 1838. aastal läks maja lõpuks linna omandusse ning sellele ehitati kellatorn, kus asunud puuratastega kell olla teinud linnakodanikele palju tuska, kuna kuiva ilmaga käis ette ja niiske ilmaga jäi taha.

1931. aastal sai selgeks, et vana raekoda on oma aja ära elanud – talad ja katused olid mädad, põrandad kulunud ning üldse püsis maja vaid „hea usu peal“. Arhitekt Johannes Fuksi ja linnainsener Erich Ottingi projekti järgi asuti hoonet ümber ehitama ning 1932. aasta jaaniööl tegi uue raekoja kellatornis oma esimesed löögid Saksa firmalt AEG tellitud elektrikell. Moodsas raekojas oli tunduvalt rohkem ruumi nii töötamiseks kui ka pidulikeks sündmusteks. Varasema seitsme asemel oli nüüd 16 tööruumi. Uus ilme anti ka hoovile, kuhu kujundati haljasala, mida nimetati Raekoja platsiks.

Raekoja ümberehitamine oli üks osa Viljandi üldisest moderniseerimise plaanist, mille läbiviijaks oli koolmeistri kutsega linnapea August Maramaa. Sellesse plaani kuulusid veel muuseumi asutamine, suplusalade ja ordulinnuse korrastamine, hotelli ehitamine, linnatänavate sillutamine jpm. Energilisele ja selgelt tulevikku vaatavale linnapeale ja tema ustavale koerale Neff’ile rajati 2007. aastal raekoja kõrvale pronksist mälestusmärk.

Foto: J. Riet