Viljandi ordulinnuse varemed
Back to all places
OTSIMISMÄNGU KÜSIMUS ON: Mis aastal algas ordulossi kivilinnuse rajamine?
Viljandi ordulinnuse varemed asuvad endise muinaslinnuse kohal, Viljandi järve läänekaldal oleval kolmel järjestikusel kõrgendikul.
Ordulinnust hakati Mõõgavendade ordu meistri Volquini korraldusel ehitama 1224. aastal. Algul valmis väike kivikindlustus, mille asukoht on tänaseni vaieldav. Linnuse ehitamine ja uuendamine kestis ligi kolm ja pool sajandit ning selle kestel sai linnusest üks Liivi ordu peamisi tugipunkte kogu Vana-Liivimaal. Kindluste süsteemi pealinnuseks oli ordualadele tüüpiline konvendihoone, mis oli laotud punasest tellisest ning valmis tõenäoliselt 14. sajandi alguseks. Suuruselt oli see võrreldav Riias asunud konvendihoonega. Ordukasarmu rikkalikust sisekujundusest annavad tunnistust Viljandi muuseumis säilitatavad ja osaliselt ka pärimusmuusika keskuses eksponeeritud raidkivid ning arheoloogilistel kaevamistel leitud värvilised ahjukahlid. Konvendihoonel oli neljaastmeline kaitsesüsteem – hoonega ühel künkal asunud esimene eeslinnus ja kaks eeslinnust linnapoolsetel kõrgendikel. Neljandaks eeslinnuseks oli hansalinna ümber olev linnamüür oma tugevate väravate ja tornidega.
Viljandi ordulinnus oli kogu keskaja vältel residentsiks poliitiliselt mõjuvõimsale komtuurile, kes kuulus koos Goldingeni, Marienburgi, Tallinna ja Paide ordukäsknikega Liivi ordumeistri lähemasse kaaskonda. Tervelt seitsmel siinsel komtuuril õnnestus tõusta ka ordumeistri kõrgele ametikohale.
Esimesed tuleristsed sai linnus 1481. aastal, kui Ivan III saadetud Vene väed seda piirasid. Venelased põletasid maha küll linna, kuid linnuse alistamine neil ei õnnestunud. Liivi sõjas ja järgnenud Poola-Rootsi sõdades käis linnus käest kätte, elades üle mitu piiramist ja pommitamist. Nii muutus kunagine võimas kants varemeteks ning Rootsi võimud seda enam kindluste nimekirja ei võtnud. Järgnevatel sajanditel kasutasid linnakodanikud ja Viljandi mõis linnust ehitusmaterjali allikana. Alates 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Lossimägede nime all tuntud piirkond kujunema Viljandi ja selle külaliste puhkealaks.
58.35972, 25.59526