Viljandi 19. sajandil

19. sajandil hakkas Viljandi haridus- ja kultuurielu elavnema. Sajandi algupoolel tegutses siin kolm avalikku kooli: kolmeklassiline kreiskool, 1813. aastal asutatud elementaarkool ning linna tütarlastekool. Erakoolidest oli nimekaim aadlikele mõeldud Gustav Max Schmidti eragümnaasium, mille ruumides avas Liivimaa rüütelkond 1875. aastal maagümnaasiumi.

19. sajandi teisel poolel hakkas Viljandi rahvaarv kiiresti kasvama. Selle üheks põhjuseks oli talude päriseksostmine Mulgimaal. Nii jäi tegevuseta hulk inimesi, kes hakkasid linna liikuma. Koos eeslinnadega oli elanike arv 1897. aastaks kasvanud 7736 inimeseni. Oma osa andsid siin riiklikud reformid, mis tegid Viljandist 1888. aastal uuesti maakonnalinna, kuhu loodi haldusasutusi ühes ametnikega. Muutus ka linna ilme: ehitati suuri kivimaju, tegeleti heakorratööde ja linnamajandusega. Sajandi lõpul ehitati uueks Kauba tänava kvartal, mis 1894. aastal pea täielikult maha põles. Põlengu rusudest tehti raekoja taha vallikraavi ülekäik rajatavale Trepimäele, mida mööda linlased pääsesid lõpuks otse järve äärde rohelusse. Sajandi viimasel veerandil sai Viljandi ka esimese telefoni­liini ja telegraafi ning sajandivahetuseks raudteeühenduse Pärnu ja Tallinnaga.

Viljandimaa majanduselu tugines toona peamiselt põllumajandusele – linakasvatusele Lõuna-Viljandimaa kihelkondades ning vilja- ja karjakasvatusele Põhja-Viljandimaal. Põllumajandusest saadava tulu ja ostujõu kasv maal panid aluse Viljandi tööstusele. Samas säilis väikelinnale iseloomulik käsitöö osakaal. 20. sajandi algul avati linnas mitu suurt ettevõtet: 1904. aastal asutas Eduard Pohl raudteejaama lähedal tikuvabriku ja 1912. aastal asutasid eesti ärimehed linavabriku. Kesklinnas valmis 1911. aastaks kanalisatsioon ja veevärk. Seda eesrindlikku ettevõtmist meenutab siiani üks Viljandi sümboleid – vana veetorn.

1905. aasta revolutsioon tõi tsaarivalitsuse järeleandmisi rahvuspoliitikas. Nii sai 1906. aastal asutada Viljandi Eesti Haridusseltsi, mille eesmärgiks oli eestikeelse progümnaasiumi avamine. 1908. aastal kool avatigi Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi majas. Ka saksa seltskond taastas oma erakoolide võrgu. Maailmasõja eelsel ajal said kohalikuks suursündmusteks eestlaste maakondlikud laulupeod.

Foto: Hans Leokese kirjastuse postkaart