Vabadussõda

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Viljandis luges Iseseisvusdeklaratsiooni kohtumaja trepilt ette linnapea Gustav Talts. Kohe alanud Saksa okupatsioon katkestas iseseisvumise mõneks ajaks. Novembris alanud Vabadussõda puudutas Viljandimaa lõunaosa. Seal peetud Kärstna lahing oli Viljandimaa suurimaid kokkupõrkeid iseseisvuslaste ja punaste vahel. Viljandi oli aga mitmete väeosade loomise paik, kus koondusid Scouts väeosa, Sakala Partisanide pataljon jt. Viljandis moodustati ka koolipoiste vabatahtlikke üksusi. Tolleaegset pingelist olukorda ja rinde lähedust meenutavad ranged keelu- ja käsukirjad. Vabadussõjast on säilinud üsna vähe esemeid. Vitriinis on välja pandud inglise püssitääk Remington 1914 ja ratsaväe mõõk, Vene püssitääk, inglise kiiver, väikesekaliibriline mürsk soomusautolt nr 1 ja vene nagaan Tuula 1914. Samuti Eesti sõdurite toonased eraldusmärgid. Harulduseks on Scouts väeosa Vabadussõja aegne rinnamärk.

Suurel portreefotol on Vabadussõjas langenud õppursõdur Aleksander Kaigas. Ta sündis 1901. aastal Viljandi eeslinnas tuntud kaupmehe Jaan Kaigase peres. Vabadussõja algul õppis ta Viljandi gümnaasiumis. 1919. aasta veebruarist teenis Eesti sõjaväes Viljandi kooliõpilaste roodus, mis komandeeriti 6. Jalaväepolgu juurde. Ta langes Landeswehri sõja ajal 21. juunil 1919 Lätis Valmiera lähedal Saksa lennukist tulistatud kuuli läbi ja maeti Viljandi Pauluse koguduse kalmistule. Vabariigi valitsus otsustas 1925. aastal talle postuumselt annetada Vabaduse Risti esimese liigi kolmanda järgu teenetemärgi. Vanemad kinnitasid selle poja raamitud fotole. Aleksander Kaigase nimi on kantud mälestustahvlile Viljandi maagümnaasiumi hoones, kus on jäädvustatud veel kolm langenud koolivenda Martin Aidas, Viktor Anderson ja Georg Kütt.

Vabaduse Rist on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis asutati 24. veebruaril 1919 tasuks iseseisvuse ja vabadusvõitluse teenete eest. Risti väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Seda võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul.

Vabaduse Risti kavaleride hulgas on tähelepanuväärselt palju ohvitsere Viljandimaa päritolu. Nendega seotud esemete kollektsioonid on ruumis samuti esindatud. Üks neist ohvitseridest on Päri vallas 1880. aastal sündinud Gustav Jonson. Ta õppis Tartu reaalkoolis, Riia polütehnilises instituudis ja Dresdeni tehnikakoolis. Oli korporatsiooni Vironia liige. 1908. aastast teenis vabatahtlikuna ratsasuurtükiväes Daugavpilsis, hiljem töötas Riias. Esimese maailmasõja ajal osales suurtükiväeohvitserina lahingutes Poolas ja Galiitsias. 1917. aastast sai alamkapteniks. Autasustati Georgi mõõga ning Püha Anna ja Püha Stanislavi ordenitega. Vabadussõja ajal oli ta Eesti ratsaväe organiseerija ja Ratsapolgu ülem. Aastatel 1920–1939 teenis juhtivatel kohtadel Eesti kaitseväes – muu hulgas oli ta Ratsarügemendi, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja 3. diviisi ülem ning Kindralstaabi ülema abi. Pikka aega oli riigivanema ja presidendi käsunduskindral. Teenis välja kindralmajori auastme, oli paljude teenetemärkide kavaler. 1939. aastal lahkus teenistusest, kuid 1940. aastal kutsuti uuesti Kaitseväkke ja määrati selle juhatajaks, hiljem määrati 22. territoriaallaskurkorpuse ülemaks ja sai Punaarmee kindralleitnandiks. Nõukogude võim arreteeris ta 1941. aastal Moskvas ning mais 1942 lasti ta Saratovi vanglas maha.

Foto: H. Riedel