Vabadussammas

OTSIMISMÄNGU KÜSIMUS ON: Mis aastal avati Viljandi Vabadussõja võidusammas esimest korda?

Eesti Vabariigi kaitsel andis Vabadussõjas oma elu ligi 900 Viljandimaa inimest. Viljandi organisatsioonide esindajad moodustasid langenute mälestamise komitee 1920. aasta lõpul ja algul koguti raha Tallinnasse kavandatud mälestusmärgile. 1922. aastal tekkis Viljandis ka Anton Irve mälestuse jäädvustamise komitee ja asutati veel sõdurite haudade korrashoidmise komitee. Et Tallinnas tegevus ei edenenud, otsustati Viljandis kolmest asutusest luua ühendav komitee. 1922. aasta suvel asutatigi Vabadussõjas langenud sõjaväelaste mälestamise Sakalamaa komitee, mille põhieesmärgiks seati langenute mälestusmärgi loomine Viljandisse. 1923. aastal pöördus komitee kujur Amandus Adamsoni poole, kes esitas kaks miljonit marka maksva mälestusmärgi kavandi. Seda peeti kalliks ja teiste linnade eeskujul kuulutati välja konkurss, kuid 1925. aastal tunnistati see nurjunuks, sest sobivat kavandit ei laekunud. Nüüd pöörduti skulptuuride lihtsustamise palvega Adamsoni poole, kes oli sellega nõus ja alandas hinna 1,2 miljonile margale. 1925. aasta septembris sõlmitigi leping ja samba valmimiseni jäi aasta.

Suuri vaidlusi tekitas samba asukoht. Kaalumisele tulid mitmed paigad. Komitee arutelu jäi peatuma Suurel Turul (hiljem Kindral Laidoneri plats). Linnavolikogu algul toetas seda valikut, kuid turuga seotud tegelaste protest osutus tugevaks ja lõpuks otsustati monument püstitada Tasuja puiestee äärde, kus mõisapargi kõrvale kavandas Eesti Pank oma hoonet.

Ausamba betoonaluse valamise usaldas Adamson insener Vaherile. Ajakirjanduses tekitas elevust, et aluse rajamisel leiti vana müür ja inimese skelett. 1926. aasta 2. augustil hakati valminud alusele kujude gruppe seadma ja linnapea Jaan Vares asetas aluse alumise astme sisse kaks klaaspudelit ajastut kirjeldavate dokumentidega.

Avamiseks valiti aeg, kui linnas oli aasta suurüritus – põllumeeste seltsi näitus. Nii osales 1926. aasta 19. septembril samba avamisel ligi 20 000 inimest, mis oli üks suurimaid kogunemisi linna ajaloos.

Ausammas sai järgnevaks 14 aastaks tähtsate tseremooniate paigaks ja siia toodi linna ja maakonna külalisi. Ausambast ja selle ümber olevast platsist sai ka üks turistide ja pildistajate meelisobjekte.

Juunis 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja algas Vabadussõja mälestusmärkide hävitamine. 1933. aastal Kirikumäele püsitatud kapten Anton Irve mälestussammas lõhuti 1940. aasta septembris. Kardeti, et kohe juhtub sama Viljandimaa sambaga. Mingil põhjusel tehti seda alles kolmveerand aastat hiljem, viis päeva pärast esimest massiküüditamist, 1941. aasta 19. juuni varahommikul.

Saksa okupatsiooni ajal püüdis linnavalitsus hakata ausammast taastama, kuid jõuti vaid paika korrastada. Pärast sõda monumendi jäänused hävitati. Vabaduse plats nimetati Nõukogude väljakuks ja sellest tehti parkla.

1981. aastal valmis monumendi asukohal Eestimaa Kommunistliku Partei Viljandi rajoonikomitee hoone. Maja lammutamisel 2020. aastal leiti nurgakivisse ehitajate salaja lisatud kiri, kus meenutati varasemat mälestussammast Vabadussõjas langenuile.

Taasiseseisvunud vabariigis kestis samba taastamise arutelu kaua. 1996. aastal avati endisel parteimajal samba mälestustahvel ja kavandati uue mälestusmärgi rajamist mujale. 2020. aastal otsustas linnavolikogu, et monument taastatakse algsel kujul ja algses kohas. Suvel lammutati samba kohal asunud hoone. 2021. aasta alguses kuulutas linn välja riigihanke samba valmimise tähtajaga 20. juuni 2023. Samba kujude taasloojateks said skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka. Mälestussamba taastamise peamiseks rahastajaks oli riik. Viljandi linna kõrval toetas taastamist ligi 600 eraisikut ja organisatsiooni. Panustasid ka mitmed ajaloolise Viljandimaa omavalitsused. Võidupühal, 23. juunil 2023 peeti Viljandis võidupüha paraad ja avati taastatud mälestussammas.