Teine maailmasõda

Viljandi rahuliku, tõusvas joones kulgenud arengu katkestas II maailmasõja puhkemine ja peagi alanud nõukogude okupatsioon. Nõukogude võimu kehtestamisega lõhuti sajandeid kujunenud majandusstruktuur ning tugevasti sai häiritud haridus- ja kultuurielu. Punavõimud lõhkusid ka Vabadussõjaga seotud mälestusmärgid.

Sõjasündmused puudutasid Viljandit kaudselt. Nii vene kui saksa väeosad püüdsid taganedes võitjale võimalikult palju raskusi valmistada. Nii süütas vene hävituspataljon 1941. aasta augustis Eesti Panga hoones asunud posti- ja sidekeskuse. Segastel asjaoludel põles ära ka Ugala teatri koduks olnud Seasaare kõrtsi hoone. Sakslased aga purustasid 1944. aasta sügisel raudteejaama ja süütasid maagümnaasiumi hoone. Suuri purustusi tõi kaasa ka nende Uue turu juures asunud laskemoonaladude õhkimine. Kõige suuremaks kaotuseks oli siiski häving Viljandi kesklinnas. Tõenäoliselt süütasid linna saabunud punaarmeelased veetorni vastas asunud piirituselao kogemata, kuid selle tagajärjel põles ära suur hulk hooneid raekoja ja Tartu tänava vahele jäävates kvartalites. Pärast sõda neid ei taastatud ja varem hoonestatud alast kujundati pargid.

Foto: Teadmata