Magasiait

Rehetoa väljapääsu kõrval on Olustvere mõisast saadud magasiaida pulgad. 18 ühe poole pulgal on märgitud laenatud teraviljad.

Magasiaita varuti kohustuslikus korras osa viljasaagist, et tagada talupoegade põhitoidus ikalduseaastateks. Magasiaitade suurus olenes elanike arvust magasimaal. 1865. aastast on teada, et Vastemõisa valla magasiaidas oli tali- ja suvivilja ligi 550 tonni ehk umbes 50 kilo inimese kohta. Magasist laenatud vili tuli sügisel väikese lisaga tagastada. Nii kasvas vilja hulk, mida 19. sajandil sai vallavolikogu otsusega ka vallavaeste, koolmeistri või vallaametniku töötasuks anda.

Seadusjärgne vilja kogus magasiaidas määrati meeshingede arvu järgi. Magasilaenude ja nende tagastamise arvestust peeti esmalt magasipulkadel ehk pügalpulkadel, mis koosnesid kahest üksteise sisse lükatavast poolest, mille külgedele lõigati kriipsudega magasiaidast laenatud vilja kogused. Üks pulgapool jäi aidamehele, teine võlgnikule. Võla tasumisel lõigati täkked siledaks, nii tehti mitu korda, kuni lõpuks läks vaja uut pulka. Valla magasi tööd korraldasid kogukonna talupojad, kelle hulgast valiti aidamees ja kaks kohtunikku. Olustveres olevat magasiaita vilja juurde pääsemiseks tulnud avada kolm lukku, mille võtmed asusid kolme valitud usaldusmehe käes, kes pidid korraga kohal olema. Vilja laenati magasiaidast kindlatel magasipäevadel, kevadel peamiselt külviks, vajadusel ka leivaviljaks. Enne uudsevilja saabumist tühjendati salved ja puhastati ait.

19. sajandi keskel hakati magasivilja koguseid kandma magasiraamatusse. 20. sajandi alguseks olid toiduolud nii palju paremad, et magasiaitade vajadus kadus. Peamiselt maakivist ehitatud aidad leidsid uue kasutuse või lammutati.

Talupoegadele kuuluv magasiait oli riigi sunnil asutatud, aga valmistas eestlasi ette omavalitsuste loomiseks ja ühistegevuseks.