Maailmasõda

Maailma ajalugu mõjutanud sündmused hakkasid Viljandimaalase teadvusse jõudma umbes 19. sajandi lõpul. Otsesemalt mõjutas kohalikku mõtlemist Vene-Jaapani sõda, kus osales ka siinseid nekruteid. Sõjasündmused leidsid põhjalikumat kajastust ja hakati näitama elavaid pilte. Jaapani sõjaga seoses on välja pandud ühe soldati toodud oopiumipiip ja sõjas saadud medal.

I maailmasõda puudutas Viljandimaa elanikke aga palju otsesemalt. Vene poolel võttis sellest osa üle 100 000 Eesti sõduri ja ohvitseri. Viljandist lahkusid esimesed 76 vabatahtlikku rindele juba 1914. aasta augustis. Eesti seltskond korraldas sõja algul sakslastevastase meeleavalduse. Nii eesti kui saksa seltsid asutasid oma ruumidesse haiglaid paranevate rindemeeste tarbeks. 1915. aasta tõi sakslaste idarindel edu ja sõjasündmused tulid lähemale. Siia hakkas jõudma üha rohkem põgenikke Lätist, toiduainete ja tarbekaupade normeerimine läks rangemaks. 1915. aastal sulges tsaarivalitsus saksa seltsid. Sellest ajast on pärit saksa keele avalikku rääkimist keelav silt. Vitriinis on leidub hulk maailmasõjaga seotud esemeid. Peakatted pärinevad mundrireformi eelsest perioodist, vene ohvitserimõõk, autasud ja sõjaväelaste tunnusmärgid aga sõjaajast. Haruldased on heategevusmargid, mida trükiti Viljandis Anton Suurkase trükikojas – nende müügitulu läks rindel langenute perekondade heaks.

Sõdade kõrval vapustasid Viljandimaa elu ka Vene impeeriumis lahvatanud revolutsioonilised sündmused. 1905.–1906. aasta oli siin esialgu rahulik ja relvastatud võitlusi oli vaid Lõuna-Viljandimaal, kus tegutses Ruhjast pärit läti mõisapõletajate jõuk, ning põhja pool Kabala mõisas. Seda karmim oli aga hiljem saabunud kättemaks, kui 1906. aasta jaanuaris hukkas Karl von Siversi juhitud karistussalk Viljandis kohtuta üle 50 inimese. Sündmustest osavõtnutele oli ellujäämine suuresti juhus – suuremasse vanglasse viidud mõisapõletaja võis pääseda, samas võis karistussalga kätte jäänud süütu inimene maha lastud saada. Esemeliselt on 1905. aasta revolutsiooni aegadest eksponeeritud konspiraatorite meelisrelva Smith & Wesson 1898. aasta mudel, ihunuhtluse andmisel kasutatud kantsik ja vangirauad linna vanglast.

Teated Veebruarirevolutsioonist jõudsid Viljandisse 1917. aasta 7. märtsil. Kolm päeva hiljem tähistati demokraatliku Vene riigi loomist ülelinnalise rahvamiitinguga turuplatsil. Pärast miitingut mälestati Huntaugumäe jalamil 1906. aasta staabirittmeister von Sieversi karistussalga ohvreid. Nagu mujalgi Eestis oli Viljandis alanud poliitiliselt pööreterohke ja segane aeg. Linn sai Ajutise Valitsuse määratud maakonnakomissari Gustav Taltsi, valitud maanõukogu ning soldatite ja talupoegade nõukogu täitevkomitee vahelise poliitilise võitluse tallermaaks. 4. novembril õnnestus kohalikel kommunistidel käsu kohaselt Viljandis võim enda kätte võtta. Uue võimu esimesed sammud olid maavalitsuse eestimeelsete liikmete arreteerimine ja ajalehe Sakala sulgemine.

Esimese maailmasõja sündmused lõppesid Saksa okupatsiooniga 1918. aastal. Sellest lühikesest perioodist pärinevad stendil nähtavad üleskutsed ja vitriinis olev Saksa sõjaväe varustus: püssitääk, Badeni ohvitseri viltkiiver jm. Samas on ka okupatsioonivõimude välja antud paberraha.

Foto: Jaan Riet