Esiaeg IV

Noorema rauaaja (9.–13. sajand) tarbeesemetest on välja pandud viikingi- ja hilisrauaaja sakalase igapäevaelus kasutatud esemeid, mis on leitud Lõhavere linnamäelt ja Venevere, Sürgavere, Kuude ning Vana-Võidu kalmetest. Selle ajajärgu leidudest on kõige arvukamalt nuge, millest sageli on järele jäänud vaid teramikud. Väiksemaid nuge tarvitati olmes, suuremaid ka võitlusnoana. Argielu ja sõjanduse piirimaile jäävad ka hobuste suitsed. Põllutööd esindab Sürgavere kalmest leitud vikat, mida kasutati nii heinateol kui viljalõikusel. Enamik vikateid on leitud mehehaudadest, seevastu sirbid on seotud naisematustega. Naiste tööga seostub ka värtnaketta leid.

Noorema rauaaja uueks nähtuseks on tulusrauad ja kedral tehtud nõud. Tulusrauad asendasid varem tulelöömisvahendina kasutatud tuluskive. Kedrakeraamika hakkas Eestis levima 11. sajandi paiku ja arvatavasti tuli see ida poolt. Endiselt valmistati ka käsitsi vormitud nõusid.

Üheks toonaseks meelelahutuseks näib olevat olnud vurr. Sobivad luud saadi toidujääkidest. Nööri läbiajamise järel võis pöörleva vurriluuga tekitada tugevat surisevat heli. Võimalik, et sel võis olla mingi kultuslik tähendus või vaimude peletamise otstarve.

Eksponeeritud on veel kaks nooremale rauaajale tüüpilist arheoloogilist leidu, mille otstarve pole selge. Need on luust labidake ja rõngaga teravik.