Eesti vabariigi algus

Koos Eesti Vabariigi kehtestamisega laienes Viljandi linna ala oma loogiliste piirideni. 1919. aastal liideti linnaga Kivistiku, Uue tänava piirkond, Uueveski linnaosa, Tallinna tänava Ridaküla, mõisahooned, Kantreküla ja Valuoja piirkond. 1925. aastal suurenes see veel peamiselt tänapäevase Paala linnaosa maadega.

Poliitiline võim linnas oli aastatel 1919–21 sotsiaaldemokraatide käes, kelle linnapeaks oli August Maramaa. 1921–27 kuulus võim rahvaerakonnale, linnapead olid Reinhold Simon ja Jaan Vares. Sotsialistid eesotsas Maramaaga võitsid valimised taas 1927. aastal ja nüüd jäi võim linnas pikemaks ajaks neile.

1922. aastal seati Viljandis esmakordselt sisse linnasisene bussiliin. Avati ka bussiliinid Tartu ja Valgaga. Mõnda aega toimis isegi lennuühendus Tallinna, Riia ja Tartuga.

Uutel linnamaadel puhkes vilgas ehitustegevus. Aastatel 1919–25 ehitati linnas 144 uut elumaja. 1925. aastal hakati krunte andma ka Riia maantee äärde. Kasutusele võeti mõisasüda, härrastemaja läks politsei valdusse. 1920. aastate algul ehitati ümber endine Seasaare kõrts, mis sai peale kaks korrust, kuhu asus teater Ugala. Selle kõrval laiendas põllumeeste selts oma Tallinna tänava seltsimaja. Mõisa õunapuuaia kohale püstitati 1926. aastal Vabadussõjas langenutele mälestussammas ja platsi serva ehitati Eesti Panga osakonna hoone.

1932. aastal suurenes linna territoorium Tallinna ja Vaksali tänavate vahele jäänud maa-alade arvel. Posti tänavat pikendati, ning selleks lõhuti maha endine käsitööliste seltsi hoone. 1932. aasta kevadel koliti turg kesklinnast eemale avaramale platsile. 1935. aastal omandas linnavalitsus oksjonilt Tartu ja Lossi tänava nurgakinnistu ja ehitas puithoonete asemele neljakorruselise linna ärihoone, kus avati EVE hotell.

1934. aastal tähistati Viljandi lähedalt pärit kindral Johan Laidoneri juubelit ja linnavolikogu andis talle aukodaniku tiitli. Suurturg nimetati ümber Kindral Laidoneri platsiks. Endisest kivisillutisega kaetud turuplatsist sai kesklinna purskkaevuga oaas.

Sotsiaaldemokraatlik linnavalitsus eesotsas linnapea August Maramaaga pani suurt rõhku Viljandi arendamisele turismi- ja supellinnaks. Sel eesmärgil korrastati rand ja kaevati Uueveski basseinid. 1935–1936 ehitati randa supelhoone, laiendati rannakohvikut. Tennise ja Veespordi Klubi ehitas randa ka väiksema klubihoone, mida rahvas kutsus Vesiflirdiks. Suurt tähelepanu pööras linnavalitsus ka järvevee puhtusele. Väiksemaid töid võeti ette ka Lossivaremetes. Seal korraldati 1938. aastal magister Armin Tuulse juhtimisel arheoloogilised kaevamised. Ette võetud tööd ei toonud kaasa küll suurt turistide tulva, küll aga paranes linna heakord ja atraktiivsus.

Foto: Kaitsevägi