Eesti seltsid

19. sajandi teisel poolel sai Viljandimaast Peterburi ja Tartu kõrval kolmas Eesti rahvusliku liikumise keskus. Siit said alguse liikumise tähtsad tegevused nagu palvekirjade aktsioonid ja Aleksandrikooli komiteed. 1878. aastal hakkas Carl Robert Jakobsoni eestvõttel Viljandis ilmuma ajaleht Sakala, mille tiraaž kasvas Eesti suurimaks. Aktiivne ja mitmekülgne oli eesti rahvuslik seltsielu, mille lipulaevadeks olid 1869. aastal esimese eesti seltsina asutatud Koit ja pigem majandusliku kallakuga Viljandi Eesti Põllumeeste Selts. 19. sajandi lõpuks oli kogu Viljandimaal tekkinud mitmeid rahvuslike seltse, mängukoore ja näiteseltskondi.

Eraldi vitriinis asub C. R. Jakobsoni foto ja ajalehe Sakala esimese aastakäigu number. Omaette haruldustena tõusevad esile Krooni kannel ja Koidu koori dirigendi Jaak Siimeri taktikepp. Aleksandrikooli komiteede loomise päevist on säilinud korjandusraamat. Viljandimaa seltsid võtsid aktiivselt osa ka esimestest üle-eestilistest laulupidudest. Eksponeeritud on terve kollektsioon nendest aegadest pärit olevaid laulupidude ja kohalike laulupäevade märke ning rinnalinte.

Foto: Jaan Riet