August Maramaa ja tema koera Neffi skulptuur

OTSIMISMÄNGU KÜSIMUS ON: Mitu küünist võib kokku lugeda Maramaa koera Neffi pronkskuju esikäppadel?

Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera Neffi skulptuur asub raekoja kõrval Trepimäe alguses. Selle autor on skulptor Aili Vahtrapuu, avamine toimus 3. augustil 2007.

Viljandi kauaaegne linnapea August Maramaa sündis 6. aprillil 1881 Aakre vallas Tartumaal talurentnike Jaan ja Liis Marfeldi esimese pojana. Koolihariduse sai Rõngu Astuvere külakoolis, Aakre vene-õigeusu abikoolis, Rõngu kihelkonna Tilga vene-õigeusu kirikukoolis ja 1902. aastal lõpetas ta Tartu õpetajate seminari.

Õpetajatööd alustas ta Vastemõisa ministeeriumikoolis, mille juhatajaks ta hiljem sai. 1906. aastal tagandati ta ametikohalt, sest ta oli õppetööd läbi viinud eesti keeles. Seejärel jätkas ta õpetajana Viljandis Wilhelmsoni eraalgkoolis, oli Tõrva algkooli juhataja ja hiljem algkooli juhataja Viljandis (1913–14). Aastatel 1915–17 osales ta maailmasõjas ja jätkas aastatel 1918–19 õpetajana. August Maramaa oli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liige. 1919. aastal sai temast esimest korda linnapea ja aastatel 1920–22 oli ta valitud I Riigikogusse.

Pärast seda jätkas ta õpetajatööd Viljandi 2. algkoolis, kuni 1927. aastal said sotsialistid linnavolikogus jälle enamuse ja Maramaa asus uuesti linnapea ametisse. Nõnda oli Viljandis kahekümne kahest sõjaeelsest iseseisvusaastast kuusteist aastat Maramaa aeg, mil tema juhtimisel tehti palju uuendusi ja ehitati silmapaistvaid hooneid. Valmis said uus raekoda ja hotell-restoran EVE, uus turg, Uueveski basseinid, staadion ja supelrand, lennuväli, kujundati Valuoja org, alustati Paala linnosa rajamist jpm.

August Maramaa tütretütar Carol Pearson on oma vanaisa ja Viljandi kohta kirjutanud: „Viljandi on üle 700 aasta vana, kuid linn, mida me praegu näeme, muutus selliseks kahekümne aastaga ja oli peamiselt ühe mehe visioon. See mees oli August Maramaa. Maramaa ütles: „Ma tahan muuta Viljandi vaba rahva suurepäraseks linnaks, kus on arenenud äritegevus ja tööstus.” Linnapea Maramaa pidas väga tähtsaks linna keskkonda. Tema eesmärk oli muuta Viljandi sisemaa puhkuselinnaks.“

Turistidele mõeldes koostas Maramaa 1934. aastal Viljandi kohta väikese raamatu, mille eessõnas kirjutab: „Aga kuidas saab armastada oma kodumaad, oma riiki, oma rahvast, kui ollakse halvas arvamuses kõigest, mis on oma, kui ei tunta oma kodumaad, oma riiki, oma rahvast? Ja kuidas saab niisugusel juhul olla rahval julgust ja usku enesesse, oma jõusse, oma väärtusesse? Kuulutame sõja arvamusele, et reisivad ainult suured ja rikkad, et reisitakse ainult välismaale ja et ainult välismaal on leida ja näha midagi vaatamisväärset! Õppigem tundma oma kodumaad, oma riiki, oma rahvast!“

1939. aastal loobus Maramaa poliitikast ja siirdus Tallinnasse Kopli kinnisvarade valitsuse juhatajaks. Nõukogude okupatsiooni tõttu läks ta 1940. aastal Läänemaale Vigalasse õpetajaks. 1941. aasta alguses August Maramaa arreteeriti ja küüditati Venemaale, kus ta 1941. aasta 26. detsembril suri.

Hinnates ääretult suurt tööd Viljandi ja selle kodanike hüvanguks, valis Viljandi linnavolikogu August Maramaa 31. mail 1996 postuumselt Viljandi aukodanikuks. Austusavaldusena kannab Maramaa nime tema juhtimisel rajatud puiestee.

Foto: Jaan Riet