Arkaadia aia müür

OTSIMISMÄNGU KÜSIMUS ON: Mitu torni oli Viljandi linna ümbritseval kaitsemüüril?

Viljandi linnamüür valmis oma algsel kujul 14. sajandi alguseks. See oli trapetsit meenutav põhjakaarde laieneva põhiplaaniga kaitserajatis umbes 10 hektari suurusele alale. Viljandi oli sellega väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Piiramisrelvastuse arengust lähtudes seda kaitset kaasajastati. Kilomeetrist veidi pikemas linnamüüris oli kolm väravat ja neli torni. Müüri ümbritses omakorda tänapäevalgi osaliselt jälgitav 20–30 m laiune ja 6 m sügavune vallikraav.

Päripäeva liikudes võib linnamüüri alguspunktiks võtta ordulinnuse kolmanda eeslinnuse loodenurga värava juures (tänapäevase Pärimusmuusika keskuse ees). Siit kulges müür väikest jõnksu tehes põhja poole ning jõudis Riia väravani (Kauba ja Väike-Turu tn ristmiku kandis). Riia värava kohta saadi esimesed tähelepanekud ja joonised juba 1911. aastal linna veevärgi rajamisel. 1980. aastal tegid arheoloogid siin ka teaduslikud uuringud.

Riia värava juurest viis müür linna loodenurgani, kus asus keskajal nelinurkne mitteflankeeriv nurgatorn. Arvatavalt oli see ehitatud juba enne tulirelvade laialdast kasutuselevõttu 15. sajandil. Sellest müürijupist on tänaseks vaadeldav kümnekonna meetrine lõik, mis on maketina taastatud. Ülejäänud osa on seal paiknevate hoonetega varjatud.

Loodenurgalt võttis linnamüür suuna Tartu väravale. See müüriosa oli pikka aega suhteliselt hästi säilinud. 1832. aastal koostatud linnaplaanil on põhjamüür Lossi ja Kraavi tänava vahel kogu ulatuses jälgitav. Tallinna ja Lossi tänava vaheline lõik oli teadaolevalt kasutatav ka koolipoiste lumesõdades. Ka see müüriosa on tänapäeval osalt taastatud 27-meetrise müürijupina Arkaadia aias. Sellest veidi maad Lossi tänava suunas asus müüri välisküljel flankeeriv ümartorn, mille läbimõõt oli 8–10 meetrit.

Tartu värav oli linna teine peavärav, mis asus praegusel Lossi tänaval enne selle ristumist Tartu tänavaga. Edasi kulges linnamüür järve poole ja natuke enne Kraavi ja Oru tänava ristumiskohta keeras linnuse poole. 1602. aastast pärineval Jacobus Lauruse gravüüril on siin kujutatud ümarat nurgatorni. 1688. aasta plaanil aga taolist ehitist pole. Võib-olla oli rootslaste mõõdistuse ajaks see müüriosa juba täiesti lagunenud.

Müüri järvepoolset osa on võimalik näha raekoja hoovis. See kulges mööda Linnu ja Lutsu tänava tagahoove, kus on hästi jälgitav vallikraavi äär. Seda müüriosa ja linna järvepoolset külge kaitsesid tõenäoliselt kaks torni. Moskva torni nimelist on mainitud Poola revisjonis ja kujutatud 1688. aasta plaanil. Torn arvatakse olevat asunud nüüdsest raekojast mõnikümmend meetrit linnuse poole. Üks väiksem torn asus Pika tänava ja linnamüüri lõikekohalt mõned meetrid linnuse poole. Mõlema torni puhul on arvata, et need ehitati Liivi sõja ajal. Moskva torni ehitasid ilmselt moskoviidid aastatel 1560–82.